Mitu korda vaatasid midagi nii ilusat, et naeratasid end katki? Mitme NII-II kalli inimesega koos olid? Mitu korda vestlesid kellegagi nii, et see tundus sama effortless kui sisemonoloog? Mitu ööd see aasta vahele jäi? Kui kaua sa kõige pikemalt järjest magasid? Kui hilja kõige hiljem ärkasid? Mitu eepilist pidu maha pidasid? Mitu korda tunnetasid sel aastal, et kõik muutub IGAVESEKS? Mitu korda mõtlesid “This has got to be the good life”? Mitu korda kellegi silmades sädet nägid? Mitu korda enda silmades? Mitut liblikat kõhus tundsid? Mitu korda armusid? Mitu korda said aru, et võibolla keegi ei olegi nii vapustav? Mitu elumuutvat otsust tegid? Mitu korda mõtlesid, mida kõike nüüd teistmoodi teeks? Mitu korda andeks palusid? Mitu korda sinult paluti? Mitut inimest suudlesid? Mitu suudlemata jäi, keda oleks tahtnud?

Mitu korda millestki vaimustusid? Mitu asendamatut sinu elus nüüd on? Mitu enne oli? Mitu uut lemmiklugu said? Mitut inimest häbematult trollisid? Mitu inimest su juhet NII väga kokku jooksutasid? Mitu korda mõtlesid, et jäädki pikali, sest püstitulek ei ole seda väärt? Mitu korda maanteel hääletasid? Mitu korda võõraste headuse peale heldisid? Mitu korda ropendasid? Mitu korda end tagasi hoidsid? Mitu korda olid kindel, et sa lähed kindlalt põrgusse? Mitu korda taipasid, et TEGELIKULT ei ole ju mingit vahet? Mitu maailmalõppu üle elasid?

Mitme inimesega hüvasti jätma pidid? Mitmele esimest korda “tere!” ütlesid? Mitu uut töökohta said? Mitu korda oma töökohast täiesti vaimustusid? Mitu korda ütlesid lauset “Teeme ühed shotid!”? Mitu probleemi lahendasid? Mitut ei suutnud? Mitu korda sulle ära öeldi? Mitu korda ise ära ütlesid? Mitu korda said aru, et sa eksisid? Mitu korda seda kõva häälega tunnistama pidid? Mitu korda tundsid, et keegi vaatab sinust lihtsalt otse läbi? Mitu sentimeetrit juukseid maha lõikasid? Mitmes loengus käisid? Mitme testi kohta olid kindel, et selle kukud küll läbi? Mitu eksamit tegid?

Mitu korda end sõpradega rahulikult umbe tõmbasid? Mitu korda seda tegemata jätsid? Mitu korda mõtlesid, et läheks see lumi juba ära? Mitu korda mõtlesid, et tuleks see lumi juba? Mitu korda suvel ujumas käisid? Aga mitu korda saunas? Mitu korda paljalt ujumas käisid? Mitu võimatult awkward momenti sul oli? Mitu korda enda tehtud piinliku asja üle naersid? Mitu korda kuulsid, et keegi peab sind toredaks? Mitu korda millegi üle tõeliselt tänulik olid? Mitu korda meeleheites palvetasid? Mitu korda mõtlesid, et saaks vaid see aeg/tunne/mõte/asi läbi? Mitu korda soovisid, et südant saaks sundida? Mitut mälestust soovisid kustutada? Aga mitut eredamaks muuta?

* * *

And I said “What about ´Breakfast at Tiffany’s´?”, she said “I think I remember the film” and as I recall, I think, we both kind of liked it, and I said “Well, that’s one thing we’ve got.”

Deep Blue Something – Breakfast At Tiffany’s

So what else. Jõulu esimene püha käes, jõulutunnet ei ole küll väga, aga misiganes. Lund ka pole ja miinuskraade ka mitte, niiet minu meelest on ebaõnnestunud talv nagunii. Eile tööl oli üldkokkuvõttes väga äge. Olin tööl Joosepiga, mis tegi Lauri väga uhkeks ja ta postitas ISE facebooki, kes tööl on. Eks oli väga hea pun küll, mis seal salata. :) Inimesi käis täitsa palju, hästi paljud, kellest on minu sõbrad-tuttavad aja jooksul saanud, niiet meeldivalt paljusid sai kallistada ja “Häid jõule!” soovida. Oli ka draamat, muidugi, aga ehk see siinkohal lõpeb. Eksju. Ja ma ei viitsi sellest rohkem rääkida ka.

Aastavahetuseks Saarde. Ei jõua ära oodata, et näeks oma neiusid ja teisi kodustatud saarlasi. :D Samas on Tartu ka armsaks saanud ja tahaks esimest korda isegi näha, mis siin toimuda võib. Või tegelt pigem vist kuulen ikka tagantjärgi. Kindluse mõttes. Igatahes jah, brace yourselves, here I come. :)

Eelmise parooli all oleva postituse kohta: kes tahavad, küsigu parooli. Avalikuks ei tee, liiga isiklik ja kergelt ka vananenud. Või siis võibolla jälle ei ole. Who the hell knows.

Palvetame, et lumi tuleks, eksju! Kallid olete, sweetiepies. I hope you know that. :)

Santa honey, one little thing I really do need…

VersaEmerge – Santa Baby (või originaal Eartha Kittilt, kui vähem creepy tuju on)

Cause I’ve started falling apart, I’m not savoring life.

I’ve forgotten how good it can feel to be alive.

See on see, mida ma elus kõige rohkem kardan. Üks väheseid asju, mida üldse. Seda, et ühel hetkel on kõik nii rutiinne, nii igav ja tavaline ja ühesugune, et läheb meelest ära, mis tunne on ennast katki naeratada, kui midagi ilusat juhtub, näiteks palju ilutulestikku lastakse või esimene lumi sajab maha või keegi võõras naeratab sulle tänaval. Rutiin tapab. Tapab õnne ja vahelduse ja spontaansuse ja suhted. Ja ma mõtlen hirmuga, et issand, mis siis saab, kui kunagi unustan mina ka ära, kui hea ja äge on vahel suvalisi asju teha ja lapsikult rõõmsaks muutuda. Sest kuu on taevas ilus või sest niiiiii palju linde lendab taevas.

Kahju on kohe vaadata neid inimesi, kes on sellised asjad ära unustanud. Ma igatahes teen kõik, et minuga nii ei juhtuks.

Musid, mu kallid sõbrad!

Ahjaa. Mul on nüüd lühikesed juuksed. :)

Give me a second, I need to get my story straight.

The world is on my side, I have no reason to run.

Fun – We Are Young

Ja siiski. Eripühhid sulle, mu Lovely. Like a Christmas-tree, ma ei väsi kordamast. See teeb mind ka rõõmsaks, tõesti noh!

There really is no way to over-emphasize how much I love randomness. And how happy absolutely nonsensical and non-important stupid little things like the aforementioned make me.

If only time flew like a dove… Well, we could watch it fly and just keep looking up.

Paramore – Hallelujah

Käts on Tartus. Mis on suht tuus. :) Ja… Jah. See on hetkel äkki ka kõik. Muidu on ikka kool-sebimine-vahel töö-veel sebimist. Alatasa on midagi teha.

Uskuge, me leiame seda, mis tõesti on vaja. Me meelt ei heida, me leiame! See on hea asi, mida endale kinnitada, kui kõik lagunema kipub. Me leiame. Uskuge ainult.

There’s joy not far from here, right, I know there is. This isn’t everything you are.

Snow Patrol – This Isn’t Everything You Are

Muidu on kõik suht tavapärane. Taaskord kadus mu juurest keegi, keda vaja ei olnud, sest ta endaga peamiselt halba kaasa tõi. Ja halba mul vaja pole. Vaja on head. :) Lisaks suutsin eile jälle WTFida ühe oma tuttava, kui ta nägi, misasja ma peatselt endale peale lasen sorgeldada. Aga kallis Tuttav, vaata, asi ongi selles, et see pilt on lihtsalt nii eepiliselt rändom. :) Ja mina olen vähemalt sama eepiliselt rändom, lisaks, sarnaselt sellele linnule pildil, ei vaja ka mina väga põhjuseid, et teha mingeid asju. Näiteks, otsustan täna, et tahan olla peaalaspidi, samas kui teised on kõik õiget pidi. Miks? Sest tunne on selline. Sest ma tahan. Mis siis? :) Aga siiski, I stand by my word, you are weird. And I enjoy weirdness. Now make of that whatever you please.

Ma leidsin oma ajukaksiku, mis on tõeliselt mugav. Ma avastasin, et Utlib on tõeliselt äge koht, kus ma siiski ikka orienteeruda ei suuda. Aga mõnus ja valge ja kena on. Ma nägin, et vahel tõesti juhtuvad ilusad asjad nii järsku ja tühja koha pealt, kui filmid ja raamatud räägivad, et juhtuvad. Ja ma olen jälle näinud teisi inimesi ka, mitte ainult ühte. Ja üldse… Ma arvan, et tegelikult on lill. Tegelikult.

I just keep losing my beat. I’m okay, I’m alright, ain’t gonna face no defeat.

Queen – Somebody To Love

Töö koha pealt on nüüd asi ka veits kindlam, niiet julgen asju rohkem pärisnimedega nimetada. Töökoha sain Mökusse. Nagu igaüks, kes mu blogi vanematele postitustele pilgu peale on visanud teab, siis on tegu mu lemmikpleissiga Tartus, niiet igati õnnestunud valik, leian mina. Olen töö, kolleegide ja kõigega räigelt rahul. :) Tulge siis ikka mulle mingi hetk külla!

Selles suhtes, et kui te tegelikult ikkagi tahate teada, kuidas mul läheb (ja märk, et te mu blogi loete, võiks justkui öelda, et tahate), siis kui kool-töö välja arvata… siis ma jälle ei tea. Enne ma ka ei teadnud, aga natuke teistel põhjustel. Nüüd on värvid jälle maailmas tagasi, aga ma JÄLLE ei tea. Ju vist ikka pigem hästi. Või siis, et… Tjah.

Aga… Ma ei tea vist rohkem, mida öelda. Hetkel ma soovin, et ma ei oleks mõnda asja näinud. Sest see oli reaalselt VIIMANE asi, mida mul praegu vaja oli. Aga siiski. Oh wells, I guess.

Suhkur. Ma ei hakka sind nimepidi nimetama, sa tead, kes sa oled. :) Aitäh sulle su kirja eest. Vabandust, et ma ei vastanud, aga ma ausalt ei osanud tükk aega midagi vastata. Aitäh, et muret tundsid. I feel better now. :) Ma loodan, et sul on ka kõik hästi.

Olge tublid. Ma vannun, et varsti ma ütlen “Meh. Screw it.” ja mõtlen seda veel rohkem päriselt, kui praegu. :) That I promise.

We found love in a hopeless place.

Rihanna ft Calvin Harris – We Found Love

See, et sina mõtled asju kahemõtteliseks, ei tee neid veel kahemõtteliseks.

* * *

Ma ei tea ise ka, mis värk hetkel on. Lihtsalt tunne on enneolematult sitt. Ja ma ei saa aru, miks. Lihtsalt tahaks ennast täiesti ribadeks tõmmata, KÕIK asjad natukesekski ära unustada. Teha Format C endale. Hetkel tundub see täiesti tundetu seisund, mis Chuckil hetkel on, VÄGA faking ahvatlev. Kallid inimesed, ma ju lihtsalt ei jõua enam. Korraks tuli eile õhtul selline hetk, kus ma mõtlesin, et fakit, mu karma on vahelduseks hea. Et ma olen ilmselt millegi heaga hakkama saanud. Ja siis visati see kõik mulle näkku tagasi. Sittagi sulle su head karmat. Nuta, idioot.

Väliselt oleks kõik nagu tore. Koolis on kõik üsnagi ok, ma sain tööd ja eile oli ka esimene päev ja läks täiega hästi, mulle julmalt meeldis see toimetamine, välja arvatud see, et jalad lõpuks nii ära väsisid, et krampi hakkasid kiskuma. See on ilmselgelt harjumise asi ja läheb üle. Selles suhtes on kõik bright and shiny.

Aga ma ei tee nalja, kui ma ütlen, et ma ei jõua. Võinoh, MUIDUGI ma jõuan, olen alati jõudnud ja ega mul pole edaspidigi valikut. Aga lihtsalt… I wish I could just catch a break.

Ma ei kujuta hetkel ette, kuidas ma ainult sõber olen. But I’m going to try like hell.

Never mind, I’ll find someone like you.

Adele – Someone Like You